Eesti
• Lülitusseadise alarmisignaallampide õige toimi-
mise kontroll.
• Mahuti/kaevu miinimumtaseme alarmi õige toimi-
mise kontroll.
• Elektriühenduste kontroll, et veenduda isolat-
siooni kahjustuste, põlemise, klemmide lõdvesta-
tuse mitteesinemises.
• Tutvuge ka FireSeti eri komponentide paigaldus-
ja kasutusjuhendis esitatud funktsioonidega.
• Kütuse miinimumtaseme alarmi õige toimimise
kontroll.
• Mootoriõli küttekeha õige toimimise kontroll.
• Aku laetuse taseme ja akulaadija efektiivsuse
kontroll.
• Kontrollige seiskamise diiselmootori solenoidklapi
õiget toimimist.
• Pumba jahutusõli taseme ja viskoossuse kontroll.
Kõikide kontrollide tegemisel tuleb eriti järgmisele
tähelepanu pöörata.
a) Kõik hoone vee- ja õhurõhud, peatorude ja
rõhupaakide rõhud manomeetril.
b) Veetase varupaakides.
c) Kõikide peamiste sulgenventiilide õige asend.
9.2 Pumba automaatkäivitamise kontroll
Automaatpumba kontrollid peavad hõlmama järg-
mist.
a) Mootori õli- ja kütusetaseme kontroll.
b) Seadme käivitamisel veesurve vähendamine;
seeläbi simuleeritakse automaakäivitamise
päring.
c) Pumba käivitumisel tuleb kontrollida käivitus-
rõhku ja see väärtus tuleb kirja panna.
d) Diiselpumba õlirõhu ja jahutusringluse vee-
voolu kontroll.
ETTEVAATUST! Pumba talitlushäire oht!
Pärast kontrollide tegemist täitke alati kütuse ja
muude vedelikega.
9.3 Diiselpumba automaatkäivitamise kontroll
Pärast käivitamise kontrollimist tuleb diiselmoo-
toreid kontrollida järgmiselt.
a) Laske mootoril töötada 20 minutit või tarnija
soovitatud aja vältel. Seejärel seisake mootor
ja taaskäivitage kohe „käsitsi käivitamise"
kontrollnupuga.
d) Primaarse jahutusringluse veetaseme kontroll.
Kontrollimise ajal tuleb kontrollida õlirõhku, moo-
tori temperatuuri ja jahutusvedeliku voolu.
Seejärel kontrollige õlivoolikuid ja tehke üldine
kontroll, et tuvastada kütuse, jahutusvedeliku või
heitgaaside/suitsu võimalik leke.
18
9.4 Regulaarsed kontrollid
IGAKUISED KONTROLLID
Pliiaku elementide elektrolüütide taseme ja tihe-
duse kontroll (sealhulgas ka akud diiselmootori
käivitamiseks ning akud, mida kasutatakse elekt-
rilise lülitusseadise toitena). Kui tihedus on väike,
kontrollige akulaadijat ja kui see ei tööta korrali-
kult, vahetage aku talitlushäire korral välja.
KVARTAALSED KONTROLLID
Tehakse mitte harvem kui iga 13 nädala järel.
Ülevaatuse kohta tuleb koostada kontrollakt, mis
tuleb allkirjastada ja anda üle süsteemi lõppkasu-
tajale. See aruanne peab hõlmama üksikasju iga
tehtud või planeeritud toimingu kohta ning üksik-
asju väliste faktorite (nt ilmastikuolud) kohta, mis
võisid tulemusi mõjutada.
Võimalike korrodeerunud punktide tuvastamiseks
ja nende kaitsmiseks kontrollige torusid ja tugesid.
Kontrollige torude õiget maandust.
Elektriseadme maanduseks ei tohi kasutada
sprinkleri torusid. Eemaldage kõik seda tüüpi
ühendused ja rakendage mõnda alternatiivset
lahendust.
Kontrollige süsteemi iga juhtimispunkti veevarus-
tust. Pump (pumbad) peaks(id) käivituma auto-
maatselt, rõhu ja mõõdetud vee vooluhulga
väärtus ei tohi olla alla projektis märgitud väär-
tuse. Iga muudatus tuleb kontrollaktis kirja panna.
Kontrollige kõiki sprinklereid veega varustavaid
klappe, et olla kindel nende toimimises. Seejärel
taastage nende tavaline tööasend. Tehke sama
kõikide veevarustusklappide, juhtventiilide ja
alarmventiilide, aga ka lokaalsete või lisaklappide
puhul.
Kontrollige laos hoitavate varuosade kogust ja
pakendit.
POOLE AASTA JÄREL TEHTAVAD KONTROLLID
Tehakse mitte harvem kui iga 6 kuu järel.
Kontrollige, et alarmsüsteem ja kaugjuhitav
alarmsüsteem alluksid keskjärelevalvele.
KORD AASTAS TEHTAVAD KONTROLLID
Tehakse mitte harvem kui iga 12 kuu järel.
Kontrollige iga pumba efektiivsust täiskoormusel
(ühendage kontrollimistoru pumba täiteringlu-
sega) ja veenduge, et rõhu/vooluhulga väärtused
vastaksid pumba tüübisildi väärtustega.
Uurige võimalikku rõhukadu torudes ning vee-
allika ja juhtimispunktide vahelistes ventiilides.
WILO SE 08/2019