Publicité
EE
temperatuurist.
normaaltingimustes on vaja aeg-ajalt puhastada selle ventiili pesa ja koonilist korki setetest
ja mustust, vajutades paar korda punast nuppu ja loputades seega eespool nimetatud osad voolava
veega. kui sellest ei piisa, tuleb siiski kasutusele võtta järgmised meetmed.
1. keerake kraaniklapp kinni, mis sulgeb veevarustuse. see ventiil peaks alati asuma termostaatventiili
toruühenduse all (ja seega soojusvaheti spiraali vett varustava toru all).
2. keerake kuuskantkruvi lahti ja tõmmake ventiili kooniline kork välja.
3. puhastage voolava veega kõik termostaatventiili osad, eriti ventiili pesa.
4. Keerake termostaatventiil uuesti kokku ja pingutage lõpuks kuuskantkruvi üsna tugevalt kinni.
Kondensaadi tekkimine
Liigne kondensaat kaminas on seadme ebaõige toimimise tulemus.
Liigse kondenseerumise tagajärjel võivad tekkida järgmised sümptomid:
- kondensaat tilgub mööda kamina siseseinu ja äärmuslikel juhtudel lekib väljastpoolt kaminat,
- suitsu lekkimine tuppa,
- põlemiskambri ja eriti klaasi intensiivne määrdumine,
- siibri kleepumine (mille tagajärjel ei ole võimalik reguleerida tõmbetuulet).
Eespool nimetatud sümptomite vältimiseks soovitame järgida allpool esitatud juhiseid:
- seada seadistatud temperatuur vahemikus 70-75
C,
o
- seada tsirkulatsioonipumba käivitustemperatuuriks 55
C CO pump
o
Pumplate kõrgema käivitustemperatuuri seadistamine võimaldab süsteemi kiiremini üles kütta.
Temperatuurierinevus süsteemi töötemperatuuri (nõudluse) ja tagasivoolutemperatuuri vahel
peab jääma 20oC piiridesse ja samal ajal vastama tingimusele, et süsteemi tagasivoolutempe-
ratuur ei tohi olla alla 50oC.
temperatuur ei tohi olla alla 50oC. See on seotud kastepunkti temperatuuriga (veeauru eraldu-
mine puidust), mis on puidu puhul, mille niiskusesisaldus on ≈ 20%, 48oC.
Oluline nõue on õige kütuse põletamine. Soovitatav küttepuit on näiteks pöök, kask, mille nii-
skusesisaldus kuival puul on kuni 20%.
Regulaarne põlemiskambri puhastamine, kui põlemiskambris on märgatavalt tekkinud „süsini-
ku ladestumine" ja heitgaasikanalite märgatav ummistumine.
11. AQUARIO kassetid
Kaminasüdamiku ehitusjoonis koos veesärgiga. Joonis 3.
Veega kaminasüdamiku oluline osa on terasest veesärk (16), mis asub põlemiskambri (1) kohal. põle-
mi- skambri (1) esiseina moodustab terasest uks (2), mis on varustatud ühtlase kuumakindla klaasiga
(3) ja käepide lukustuspoldiga (4). Uks asetatakse ukseraamile (5). põlemiskamber (1) on vooderda-
tud acumotte'i plaatidega(27). kaminasüdamiku aluse moodustab kahekihiline põrand, mis on ühtlasi
ka õhu sisselaskekambriks (6). Õhu sisselaskmine toimub väliseõhu sisselaskeühenduse kaudu, mille
läbimõõt on 125 mm (8), mis on varustatud reguleerimismehhanismiga (7). põlemiskambri täiendav
õhutamine toimub ka tagaseinas asuvate avade abil - suitsu järelpõletamise süsteem.
põlemine toimub plaadil, nn järelpõlemine tuha peal. põlemiskambri põhja moodustab põrand - põle-
miskambrit vooderdab acumotte-plaat (27), millel toimub kütuse põlemine. Terasest takistus (9) taki-
stab, et hõõguv kütus ei kukuks põlemiskambrist välja. põlemisjäätmed: tuhk ja põlemata puidujäät-
med eemaldatakse tolmulabida ja harja, kaminahju või tööstusliku tolmuimejaga. Õhu reguleerimine
114
Publicité
