VERERÕHU TEAVE
Vererõhk
Vererõhuks nimetatakse voolava vere poolt arterite seinale avaldatavat rõhku. Seda mõõdetakse tavaliselt
elavhõbedasamba millimeetrites (mmHg.) Süstoolne vererõhk on maksimaalne jõud, mis mõjub veresoone
seinale iga südamelöögi korral. Diastoolne vererõhk on veresoontele avalduv jõud ajal, kui süda löökide vahel
puhkab.
Inimese vererõhk muutub päeva jooksul sageli. Erutus ja pinge võib põhjustada vererõhu tõusu, alkoholi
tarbimine ja vannis käimine aga võib vererõhku alandada. Teatud hormoonid nagu näiteks adrenaliin (mida
keha toodab stressi korral) võivad põhjustada veresoonte ahenemist, see aga omakorda vererõhu tõusu.
Kui mõõtetulemused muutuvad liiga kõrgeks, tähendab see, et süda töötab intensiivsemalt kui tohiks.
WHO vererõhu klassifikatsiooni indikaator
Seadmel Autotensio® on klassifikatsiooni indikaator, mis põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)
kehtestatud suunistel. Järgneval skeemil (aparaadil värvikoodidega) on näidatud mõõtmistulemused.
Tervisealane meeldetuletus
Hüpertensioon on ohtlik haigus, mis võib mõjutada elukvaliteeti. See võib põhjustada
mitmeid probleeme, sealhulgas südamepuudulikkust, neerupuudulikkust ja ajuverejooksu. Tervisliku eluviisi
järgimine ja arsti regulaarne külastamine aitab hüpertensiooni ja sellega seotud haigusi märksa lihtsamalt
kontrolli all hoida, kui need diagnoositakse varases staadiumis.
Näide: kõikumine päeva jooksul (mees, 35 aastat vana)
Äge hüpertensioon
Mõõdukas hüpertensioon
Kerge hüpertensioon
Kõrge-normaalne
Normaalne
Optimaalne
Ülemine joon: süstoolne vererõhk
Alumine joon: diastoolne vererõhk
Kellaaeg
Kerge
hüpertensioon
: Vererõhu klassifikatsiooni
148
indikaator