2.2 Külgpaagid VO ja VV
Enne külmade tulekut tühjendage veepaak, külmunud vesi kahjustab veepaaki.
Ärge kütke ahju, kui paak on tühi. Vesi soojeneb kuni 60 kraadi umbes tunni jooksul.
Kui paagi kaane küljes on kilekate, siis eemaldage see.
Veepaagi kraani paigaldamine (joonis 1)
Komplektis on kraan, kaks tihendit ja mutter. Ühendamine toimub järgmiselt.
•
Paak tõstetakse oma koha pealt maha.
•
Esimene tihend paigaldatakse kraani keermestikule.
•
Kraan lükatakse kerise kestas olevasse avasse.
•
Teine tihend asetatakse ahjukesta siseküljel olevale kraani keermestikule.
•
Veepaak tõstetakse oma kohale ja ava asetatakse kraani keermestikule.
•
Asetage paagi serv külgmisele hoidikule ja suruge paak vastu kesta.
•
Mutter käib kraani keermestikule, keerake see sobiva võtmega paagi siseküljelt kinni.
2.3. Eespaak ES
Enne külmade tulekut tühjendage veepaak, külmunud vesi kahjustab veepaaki.
Ärge kütke ahju, kui paak on tühi.
Kui paagi kaane küljes on kilekate, siis eemaldage see.
Veepaagi kraani paigaldamine (joonis 2).
•
Valige, millisele küljele kraan kinnitada.
•
Paigaldage tihend kraani keermestikule.
•
Lükake kraan paagi avasse.
•
Keerake mutter kraani otsa ja pingutage seda.
•
Asetage tihend korgi keermestikule.
•
Suruge kork veepaagi avasse.
•
Keerake mutter kraani otsa ja pingutage seda.
2.4. Kerisekivid, kerisekivide paigaldamine
Kasutage kerisel üle 10 cm läbimõõduga peridotiit- või oliviinkive. Enne kasutamist tuleb kive pesta. Kive ei tohi laduda
liiga tihedalt ega kuhja, asetage need nii, et kivide vahele jääks piisavalt õhku. Laduge kivid püstiasendisse, nii et kuum
õhk saab kivide vahelt üles liikuda ja ka ülemisi kive kuumutada. Täitke kivide ruum servadeni, lapikud kivid
püstiasendis, maksimumkoguses (tabel 1)
Kivide suurust, nende arvu ja erinevaid sorte varieerides saate sauna leili omadusi tasakaalustada ning muuta sauna
endale sobivaks. Kuna need tegurid on alati erinevad, ei ole võimalik üldkehtivaid juhiseid esitada, endale sobiva
variandi leiate katsetades ja kerisekive ümber ladudes.
Kerise töö seisukohalt on oluline, et kuum õhk pääseb kivide vahel liikuma ja kuumutaks kive kiiresti. Kui kivid on liiga
väikesed või valesti asetatud, kuumeneb üksnes saun, mitte kivid (joonis 3)
2.5. Saunaahju alus
Saunaahi paigaldatakse rõhtsalt liikumatule ja stabiilsele, mittepõlevast materjalist või tuleisolatsiooniga alusele. Kui
saunaahi paigaldatakse tuleohtlikust materjalist põrandale, tuleb kasutada Helo ahjude kaitsealust (sisaldab 4
reguleeritavat jalga). Kaitsealuse ette tuleb asetada sädemepüüdja, mis ulatub 400 mm ahju ette ja vähemalt 100 mm
ahjuukse külgedele. SAUNAAHJU EI TOHI PAIGALDADA KAITSETA TULEOHTLIKULE PÕRANDALE.
Saunaahju võib paigaldada otse betoonpõrandale, kui betoonpõranda paksus on vähemalt 60 mm.
Veenduge, et ahju alla jäävas betoonis ei ole elektrijuhtmeid ega veetorusid.
Saunaahju ei soovitata asetada otse kahhelpõrandale, sest vuugitäide ja põrandaliim võivad sisaldada kuumustundlikke
aineid. Siis tuleb kasutada Helo saunaahjude kaitsealust.
2.6. Ohutud vahekaugused ja kaitsekatted
2.6.1. Ohutud vahekaugused: (joonis 8)
Ohutu kaugus kiviseinast on 50 mm saunaahju välispinnast, soovitatavalt pigem 100 mm, et tagada piisav õhuringlus.
Ahju võib asetada avausse, mille laius on ahi + 200 mm.
Tuleohtlike materjalide ohutu kaugus on 300 mm ahju välispinnast. Ahju ette tuleks soojuskiirgust, ahju kasutamist ja
selle hooldamist silmas pidades jätta 1000 mm vaba ruumi. Minimaalselt peaks ahju ees olema 500 mm vaba ruumi.
Ohutu vahekaugus saunaahju kohal on 1300 mm kivide tasapinnast mõõdetuna. Kui nii palju ruumi ei ole, peab laes
kasutama 30 mm õhuvahega kaitseplaati.
Kui suitsulõõr jookseb kerise pealt isoleerimata ühendustoru või põlvega, peab selle ümber olema 400 mm ruumi
külgedel ja 400 mm üleval alates rõhtsast pinnast.
Veepaagi kasutamisel peab paagipoolsel küljel jääma tuleohtlike materjalideni 150 mm (tabel 1).
5